Septembri lõpus käivitas osaühing Leiger LK Viljandi vallas Mustivere külas ravimuda töötlemise ja pakendamise liini.

Nagu ütles Leiger LK juhatuse liige Lembar Kivistik, on ettevõte mitu aastat muda väärindanud Viljandis tegutsevas salongis, kuid nõnda sõltus see ühest küljest koostööpartneritest ja teisalt polnud võimalik ravimuda toota nii palju, kui oli nõudlust. «Tegime nii-öelda põlve otsas,» tähendas ta.

Mustiveres avatud kompleks paikneb ühe hoone mitmes ruumis. Ettevõtte kinnitusel võimaldab töötlemisliin oluliselt laiendada ravimuda kasutamise võimalusi, arendada ja kohapeal valmistada mitmesuguseid ravimudatooteid.

«Arendustegevuses on käinud pikaaegne koostöö teadusasutustega, peamiselt Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži ja maaülikooli Polli kompetentsikeskusega,» lausus Kivistik.

Tootmisliini rajamine läks tema sõnul maksma rohkem kui 50 000 eurot ning osa rahast tuli toetusena Euroopa Liidu Leaderi programmist ning maaelu edendamise sihtasutuselt. Milline oli rahaliselt ettevõtte enda panus, seda ei soostunud juhatuse liige ütlema.

Kivistik märkis, et Hiiumaalt Käina lahest pärinev muda on teadlaste andmeil Eesti parimate omadustega ja ökoloogiliselt puhtaim. Leiger LK-l on seal luba kaevandada 150 000 tonni muda. Koht asub looduskaitsealal, muda võib ammutada novembrist veebruari lõpuni. Seda on tehtud käsitsi ja jää pealt. Käina laht on madal, vett on mudakihi kohal tavaliselt kuni meeter. Muda ennast on vee all poolteise meetri jagu.

Küsimusele, miks ei otsustanud Leiger LK muda väärindada saarel kohapeal, vastas Kivistik, et Hiiumaal pole tootmiseks ja turustamiseks nii häid võimalusi nagu Viljandimaal. Pealegi on tegu viljandlaste firmaga, mis on, nagu öeldud, juba mitu aastat siin Hiiumaa ravimuda töödelnud.

Ravimuda aastase toodangu mahust ei ole Kivistiku sõnul õige rõhuda tonnidele, sest eesmärk pole kasutada ravimuda võimalikult palju, vaid võimalikult efektiivselt. Nii näiteks ei paku ettevõte ravimudavanne, vaid märksa vähem materjali nõudvat ravimudamassaaži. Samuti on tähtsal kohal ravimudast valmivad tooted.

Leiger LK arendusjuht Eve Elken ütles, et ravimuda väärindamine on Mustiveres alles algusjärgus, kuid umbkaudu on arvestatud aastas 20 tonni muda töötlemisega. Praegu on tema andmeil ette- võttel varuks kümme tonni ravimuda. Seda hoitakse mitmes kohas, üks põhiladu on Hiiu- ja teine Viljandimaal.

Elkeni kinnitusel on kõnealune kompleks Eestis ainulaadne ja valminud spetsiaalselt Leiger LK soove silmas pidades. Lahenduse mõtles algusest lõpuni välja ning seadis töökorda osaühingu Stelo juhataja Koit Kull.

«Kaardistasime koos ettevõtte vajadused ja selle põhjal valmis tehnoloogiline skeem,» lausus ta. «Konsultatsioone alustasime eelmise aasta lõpus, liini valmistamine algas tänavu mai alguses.»

Eve Elken lisas, et ravimuda kaevandamiseks on Eestis teada vähem kui pool tosinat kohta ning need on mererannikul ja Peipsi järves. Sisemaa väikeste veekogude nagu Viljandi või Paala järve mudal ravi ja ilu otstarbeks vajalikke omadusi pole.

«Ravimuda on loodusvara, mis on tuhandeid aastaid moodustunud kindlates tingimustes. Meie pakutavad ravimudatooted aitavad inimestel leevendada oma tervisehädasid, lõõgastuda ja taastuda ning olla terved ja ilusad,» lisas Elken. «Ravimuda kasutamisel loodusliku ravivahendina on sajanditepikkused traditsioonid. Ka eesti rahvameditsiinis on muda ravivat toimet pikka aega kasutatud.»