Mida ravib?

Home / Mida ravib?

RAVIMUDA MÕJU ORGAMISMILE

Ravimuda mõjub organismile kui termiline, mehhaaniline ja keemiline ärritaja. Tekivad muutused närvi- ja südame vereringesüsteemis, nahas, vere koostises, ainevahetusprotsessides.

Ravimudal on kroonilisi põletikke raviv ja valusid leevendav toime, samuti ainevahetust ja rakulist uuenemist kiirendav ja kehast liigset vedelikku ning jääkaineid eemaldav toime. Lisaks annab ravimudaprotseduur mõnusalt lõõgastunud ja hea enesetunde.

  • reumaatilised haigused
  • kroonilised liigese, kõõlus-lihasaparaadi põletikud
  • lülisamba haigused
  • lihasatroofiad
  • traumade ja lõikuste järgsed liited ning armistumised
  • kroonilised nahahaigused (psoriaas, ekseem)’
  • mõned kroonilised naistehaigused (emaka-ja munasarjade kroonilised põletikud, viljatus)
  • menopausi vaevuste leevendamine
  • mõned kroonilised sisehaigused (haavanditõbi, maksa-ja sapiteede ning sooltepõletikud)

Vastunäidustused: Muda ei sobi eelnimetatud haiguste ägedas faasis, palavikuhaiguste, kasvajate, verehaiguste, südame puudulikkuse II-III astme,  raseduse, mõnede neeruhaiguste, psüühilised haigused, tuberkuloosi korral. Kahtluse korral küsida nõu arstilt.

 

Huvitav teada:

Eestis on üheks olulisemaks ja spetsiifilisemaks looduslikuks soojaravivahendiks olnud ravimuda. Peale soojatoime eeldatakse mudaravi puhul ka keemilist toimet.

Muda koostises leiduvad ained võivad muuta vegetatiivse närvisüsteemi seisundit nii refektoorsel teel kui ka imendudes läbi naha organismi ja ärritades proprio- ja interoretseptoreid. Mudaosakeste hõõrdumine nahal põhjustab naharetseptorite ärrituse. Selline madalalävine naharetseptorite stimulatsioon blokeerib seljaaju tasandil samast piirkonnast saadetud valusignaale (nn väratimehhanismi kaudu).

Muda toimel nahapinnale kiireneb ainevahetus naharakkudes, tekivad vee- ja elektrolüütide ainevahetuse muutused, vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ained, paraneb lokaalselt kudede troofika. Nendest naha füsio­loogilistest omadustest sõltub keemiliste ainete tungimine läbi naha. Mudas leiduvate ainete resorptsioon organismi on kindlaks tehtud mär­gistatud aatomite meetodil. Nii satuvad organismi väävelvesinik, hormoonitaolised ained (östrogeenid), mitmesugused mikroelemendid ja ioonid ning humiinhapped, mis on keemilise efekti aluseks. 

Ravimuda kasutamine on võimalus suurendada loodusliku päritoluga ravi kasutamist ning sellega ennetada ülekoormushaiguste väljakujunemist ja parandada olemasolevat olukorda.

Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevusteks on organismi osade (nt lihased, liigesed, kõõlused, sidemed, närvid, luud ja vereringe) kahjustu­sed, mille põhjused või tüsistused on esmajoones seotud tööülesannete ja töökeskkonnaga. Ülekoormussündroom areneb tavaliselt aegamööda ja on põhjustatud ühetüübilistest või liiga jõulistest tööliigutustest, sundasenditest. Probleemi võib süvendada ka stress. On mitmeid teooriaid üle-koormussündroomi kujunemisel ja nende tundmine on vajalik seisundi ennetamisel. Üks olulisemaid on ülekoormust saava piirkonna verevarustuse halvenemine.

Lihase kestva pingutuse ajal lihas tõmbub kokku, tõuseb lihasesisene rõhk ja verevarustus halveneb, põhjustades hapnikupuuduse ja paljude biokee­miliste protsesside vallandumise, mis võivad põhjustada valu. Lühiajalise pingutuse ajal suudab lihas kasutada hapnikuvarusid, kuid pinge pikema­ajalisel püsimisel lülitub lihase ainevahetus ebatõhusale energiakasutu­sele. Salvestatud energiat kasutatakse kiiresti, tekib lihaseväsimus ja see põhjustab jääkproduktide kuhjumise lihasesse. Kui jääkained kogunevad lihasesse, muutub lihas jäigaks ning lihase töö muutub veelgi raskemaks. Kui lihastele ja kõõlustele anda koormuse ja pingutuse vahel regulaarseid puhkepause, on need võimelised taluma väsimust ja ka taastuma. Lühi­ajaliste puhkepauside puudumine võib kahjustada lihase võimet taastuda koormusest ning tekitada ülekoormussündroomi kujunemist. Ülekoormussündroomi sagedased varakult avalduvad probleemid on ebamugavustunne, lihaseväsimus ja lihasepinged, hiljem võivad lisanduda juba ka lihasevalud, -väsimus, liigesevalud ning tundehäired. Oluline on eristada neid sümptome tavapärastest valulikest olukordadest, nagu tugeva tree­ningu või füüsilise tegevuse järgne lihasvalu.

Kui tööga seotud ülekoormusest tingitud terviseprobleemid ei saa piisa­valt vara ravi, võib sellest kujuneda haigus, mis põhjustab töövõime kao­tust. Kõikidest tööga seotud haiguste töövõimetuspäevadest moodustavad luu-lihaskonna haigused peaaegu ligi kolmandiku.

Ametite järgi esineb ülekoormushaigust enim ehitustöölistel, liinitöötajatel, õmblejatel ja kokk-kondiiteritel ning lüpsjatel. Keskmine kahjustuse väljakujunemise periood oli liinitöölistel (pakkija/sorteerija) isegi alla 10 aasta.

Ravimuda kasutamine on võimalus suurendada loodusliku päritoluga ravi kasutamist ning sellega ennetada ülekoormushaiguste väljakujunemist ja parandada olemasolevat olukorda.

(Väljavõte uuringust:

Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse ravimuda valdkonna toimetised

2015)